Retsensioon:
Külastamise
kuupäev:11a,11b klassiga koos kunstiajaloo õpetajaga.
Näituse
nimi:Kadrioru Kunstimuuseum
Viimaseks postituseks valisin Kadrioru Lossi,kus käisime klassiga ekskursioonil.Saime teada Kadrioru Lossi ajaloost ja selle välis-ja sisekujundusest.Saime ka teada ,et koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Alumine ja ülemine lossiaed kujundati ranges Prantsuse stiilis (geomeetriline). Lossist mereni ulatuv pargi osa aga Inglise stiilis. Pargi keskosa oli plaanis taastada Itaalia-Prantsuse regulaarpargi kujul. Kuni 18. sajandi lõpuni puid pügati, kuid enam seda ei tehta.
18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune lilleaed , korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed.
Kadrioru lossi peasaal on üks väheseid säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre, kuna Peterburi, Peterhofi ja Strelna losside omaaegne välimus on sõjakahjustuste tõttu või hilisemate ümberehituste käigus oma algse kuju kaotanud.
Peasaali dekoori valmistamine algas 1721 aasta septembris. Krohvi- ja figuuritöid juhtis Riiast pärit Matthias Seidtinger, kelle tehtud on ka saali neli allegoorilist tondot: Ganymedese röövimine, Justitia, Poseidon ja Danae. 1725. aastal Steidtinger vallandati, peasaali võlvlagede dekoreerimine jäi Antonio Quadri hooleks.
Tiivulised geeniused valmistas 1723. aastal rootslane Salomon Zeltrecht, tema eestvedamisel ehitati peasaali ka dekoratiivsed kaminad.
Peasaali laemaalide tegemiseni jõuti alles 1746. aastal seoses keisrinna Jelizaveta peatse külaskäiguga. Laemaalingu ja neli väikest plafooni tegi Tallinna meister Londicer noorem. Laemaaling kujutab Ovidiuse "Metamorfoosidest" tuntud lugu jumalanna Dianast ja jahimees Aktaionist, mis sümboliseerib Peeter I võitu Karl XII üle Põhjasõjas.
Kadrioru lossi fuajees asub Milo Veenuse marmorkuju koopia, kuju valmistati 1858. aastal Itaalia marmorist ja kuju tegi Antonio Canova.
Mina leian ,et Kadrioru Loss ja lossipark on üks Eesti suurimaid kultuuri- ja kunstiväärtusi,mis jätab kuningliku mulje. Maalid on teisiti kui teistes galeriides ,need on maalitud suursuguselt,matjas.värvidega, kuid väga tõetruult. Ka mõõbel on eraldi kultuuriväärtus ,sest need on eraldi välja nikerdatud ja säilinud sellest ajast.Sellepärast arvangi ,et Kadrioru Loss ja lossipark on üks Eesti suurimaid kultuuri- ja kunstiväärtusi.
